Biennale de la Langue Française

  • Augmenter la taille
  • Taille par défaut
  • Diminuer la taille
Envoyer Imprimer PDF

Kai Pata

senior researcher, Center for Educational Technology, Institute of Informatics,

Université de Tallin, Estonie.


Les fichiers de Madame Pata sont en estonien. Leurs commentaires ont été traduits par une personne présente sur place. Outre ces fichiers, nous donnons le résumé en estonien et en français de l’intervention ainsi que trois liens vers des travaux de Madame Pata en anglais.

 

Sotsiaalvõrgustike kasutamine kõrgkooli õppetöös Eesti näidetel.


Tallinna ülikooli Informaatika instituut on viimased 5 aastat katsetanud magistriõppe kursustel avatud kursuste sotsiaalse tarkvaraga õpetamise mudelit. Avatud õpiökosüsteem on digitaalne (aga ka reaalruumi laiendatud) õpikeskkond, kus õppijad ja õpetajad kasutavad enese jaoks kohandatud ja kombineeritud sotsiaalseid õpikeskkondi õpitegevuste korraldamiseks. Digitaalse ökosüsteemi moodustavad õppijad, kes loovad personaalseid õpivõrgustikke õppimist toetavatest kaaslastest, -sotsiaalsest tarkvarast ja -artifaktidest. Koostoimimiseks peavad õppijad jälgima nii üksteist kui ka navigeerima personaalsetst õpikeskkondadest moodustunud võrgustikus, püüdes enda õpitegevusi kohandada jagatud õpinišis võimalike lubavustega. Avatud õppe kursuste pedagoogiliseks aluseks on Konnektivism (G.Siemens: Õppimine on eelkõige võrgustiku loomise protsess, dünaamilisekt ilmuvad ja muutuvad võrgustikud on õpiökosüsteemi põhikomponendiks) ja Ökoloogilised õppimise printsiibid (K. Pata: Ennast juhtivad õppijad akumuleerivad ökosüsteemi eesmärgipäraseid õpinišše ja kohandavad enda tegevusi nende niššide ja seal elunevate kogukondade järgi). Ma tutvustan eelpool nimetatud printsiipe, kasutades rahvusvaheliste magistrikursuste eÕppe disain ja Narratiivide Ökoloogia näiteid.



L’utilisation des réseaux sociaux dans l’enseignement supérieur : exemples estoniens.


Depuis les cinq dernières années, de nombreux « master courses » de l'Université de Tallin, Institut d'Informatique, ont été tenus comme des cours ouverts utilisant les réseaux sociaux numériques. Un écosystème d'étude ouvert est un système numérique (mais aussi un hybride) d’étude de l'environnement où les apprenants et les professeurs utilisent les configurations des réseaux sociaux pour organiser leur étude. Dans ces écosystèmes numériques, les apprenants autonomes individuels créent des réseaux personnels d’apprentissage avec d’autres personnes en utilisant le logiciel social, les partenaires et les artefacts. Pour coexister, ils doivent se contrôler, naviguer dans leurs environnements d’apprentissage et essayer de s’adapter aux capacités de suggestion des autres apprenants utiles dans la niche d’apprentissage partagée.

Le développement des cours ouverts suit les modèles pédagogiques du Connectivism (G. Siemens: Learning is primarily a network-forming process, and the dynamically appearing and changing networks form basis for the learning ecosystems) et les principes écologiques d’apprentissage (K. Pata: Self-regulated learners accumulate the goal-directed learning niches of the ecosystem and adapt their activities to these niches and to the communities who inhabit these niches). J’exposerai ces principes à partir d’exemples empruntés à « the international master-courses e-Learning design and Ecology of Narratives ».



http://www.slideshare.net/kpata/mupple2011-pata

http://tihane.files.wordpress.com/2011/06/muppletext.pdf

http://www.slideshare.net/kpata/ecology-of-learning-with-new-media-tools


Sotsiaalvõrgustike kasutamine
kõrgkooli õppetöös Eesti näidetel
Kai Pata ( Cette adresse email est protégée contre les robots des spammeurs, vous devez activer Javascript pour la voir. )
Tallinna Ülikool

24e Biennale de la langue française
TALLINN 16 et 17 septembre 2011


Avatud õpiökosüsteem

• …on digitaalne (aga ka reaalruumi laiendatud) isearenev

õpikeskkond, kus õppijad ja õpetajad kasutavad enese jaoks kohandatud ja kombineeritud sotsiaalseid (Web 2.0) õpikeskkondi õpitegevuste korraldamiseks.

• …selle moodustavad õppijad, kes loovad personaalseid õpivõrgustikke õppimist toetavatest kaaslastest, ‐sotsiaalsest tarkvarast ja ‐artifaktidest.


Võrgustikud avatud õpiökosüsteemis


• Tallinna Ülikooli Informaatika instituut on viimased 5 aastat katsetanud magistriõppe kursustel sotsiaalse tarkvaraga õpetamise avatud mudeleid.


• Õpetamismudeli pedagoogiliseks aluseks on:

– Konnektivism (G.Siemens: Õppimine on eelkõige võrgustiku loomise protsess, dünaamiliselt ilmuvad ja muutuvad võrgustikud on õpiökosüsteemi põhikomponendiks) ja

– Ökoloogilised õppimise printsiibid (K. Pata: Õppimine on õppija ja kogukonna omavaheline kohandumine ‐ Ennastjuhtivad õppijad akumuleerivad ökosüsteemi eesmärgipäraseid õpinišše ja kohandavad oma tegevusi nende

niššide ja seal elunevate kogukondade järgi).


Miks selline kursusemudel?


• Luua õppijatele suurem autonoomsus, eneseregulatsiooni võimalus, andes vabaduse tulla kursustele oma personaalset õpikeskkonda kasutades – isikupäraselt süstematiseeritud teadmus jääb hiljem õppija käsutusse


• Kujunevad õppijate vahelised võrgustikud, mis seovad erinevaid erialakogukondi – neid saab kasutada õppimise eesmärgil, nt. teadmuse tõlgendamine üle kogukonnapiiri loob uusi ideid


Viiteid


• Pata, K.(2009). Revising the framework of knowledge ecologies: how activity patterns define learning spaces? In Niki Lambropoulos & Margarida Romero (Eds.). Educational Social Software for Context-­Aware Learning: Collaborative Methods & Human Interaction. (241‐266). Information Science Reference.

• Pata, K.(2010). Professionaalne areng kogukonnas ja võrgustikus. http://www.slideshare.net/kpata/kogukondjavorgustik

• Siemens, G. (2006) Knowing knowledge. URL: http://www.knowingknowledge.com/2006/10/knowing_knowledge_pdf_files.php


 

Accréditation OING Francophonie

Sommaire des Actes de la XXIVe Biennale

Livre XXIV : La diversité linguistique et culturelle sur les réseaux sociaux de l’univers numérique. L’Estonie, l’Europe, la Francophonie. 2011


Sommaire

Comité d’honneur

Programme des travaux

Allocution d’ouverture de M. Roland Eluerd

Vœux de la XXIVe Biennale

Vœux de la XXIVe Biennale en estonien


Actes de la XXIVe Biennale, Tallinn, 16-17 septembre 2011

M. Thibault GROUAS

M. Ivan MOMTCHEV

Mme Cheryl TOMAN

Mme Line SOMMANT

Mme Claire-Anne MAGNÈS

Mme Kaï PATA

M. Serge PROULX

M. Alain VUILLEMIN

Mme Triinu TAMM

Mme Aleksandra LJALIKOVA


Actes du 5e Colloque international de la Biennale de la langue française, Paris, 30 mars 2012

Programme du colloque

Compte-rendu

M. Olivier SAGNA

M. Thibault GROUAS

Mme Adrienne ALIX


Livre XXIV : La diversité linguistique et culturelle sur les réseaux sociaux

de l’univers numérique. L’Estonie, l’Europe, la Francophonie.

2011




Les Actes de la XXIVe Biennale



Sommaire


Comité d’honneur

Programme des travaux

Allocution d’ouverture de M. Roland Eluerd

Vœux de la XXIVe Biennale

Vœux de la XXIVe Biennale en estonien


Actes de la XXIVe Biennale, Tallinn, 16-17 septembre 2011

M. Thibault GROUAS

M. Yvan MOMTCHEV

Mme Cheryl TOMAN

Mme Line SOMMANT

Mme Claire-Anne MAGNÈS

Mme Kaï PATA

M. Serge PROULX

M. Alain VUILLEMIN

Mme Triinu TAMM

Mme Aleksandra LJALIKOVA


Actes du 5e Colloque international de la Biennale de la langue française, Paris, 30 mars 2012

Programme du colloque

Compte-rendu

M. Olivier SAGNA

M. Thibault GROUAS

Mme Adrienne ALIX


A la Une

« La culture suppose l'enracinement, la profondeur et la perspective d’un épanouissement sans cesse en progrès. »

Jacqueline de ROMILLY

Présidente d’Honneur de la Biennale de la langue française (2002-2010)

Dans Le Trésor des savoirs oubliés, Éditions de Fallois, 1998, p. 93